1.märtsil 1879. aastal sündis Tartus Eesti üks tuntumaid naispoliitikuid sotsiaaldemokraat Minni Kurs-Olesk. Sündmuse tähistamiseks taasavaldame tema 50-juubeli puhul Eesti Naisliidu ajakirjas “Naiste Hääl” ilmunud kirjutise, mille autoriks on Helmi Jansen.
Proua Minni Kurs-Olesk. 50-dama sünnipäeva puhul.
Tänavu 1.märtsil pühitseb oma 50-ndat sünnipäeva meie silmapaistvamaid naistegelasi, proua Minni Kurs-Olesk. Eesti naistel, Naisorganisatsioonide Liidu lähedal seisvatel ringkondadel ja “Naiste Hääle” poolehoidjatel on põhjust sel päeval meelde tuletada ja mõttes austada juubilari. On ju Minni Kurs-Olesk feminismi (naisõigusluse) idee tüsedam kandja ja eestvõitleja Eestis. On vähe isikuid meie avalikkude tegelaste hulgas üldse, kes nii suure idealismi, andumuse ja vankumatusega pikki aegu oleks püsinud oma tõekspidamistel kui tema.
M. Kurs-Olesk on sündinud 1.märtsil 1879.a Tartus käsitööliste tütrena. Hariduse omandas ta ühes Tartu keskkoolis. Saksa õpetajannade seminaris ja seda täiendanud Inglismaa Londoni ülikooli poliitilise osakonna vabakuulajana. Maailmavaateliselt kuulub M. K.-O. sotsialistlikku parteisse ja on kõik aastad väga elavalt osa võtnud parteilisest ning ametiühingulisest tegevusest. Kuid juubilari elutöö ei ole kaugeltki piirdunud sellega, vaid tal on tahet, energiat ja jõudu jätkunud hoogsalt töötada ühiskondliku töö alal. Võib öelda, et juubilar on suurimate kogemustega töötaja hoolekandes. Vabariigi algusest peale töötab M. K.-O. väsimatult Tartu linnavolinikuna linna hoolekande osakonnas ja on paljude asutuste algataja ja kuratooriumi liige. Nii võtab ta sellena osa Kaagvere rinnalaste kodu, õdede kooli, Naisühingu kutsekooli ja t. juhtimisest. 1910.aastast peale on M. K.-O. vahetpidamata töötanud Tartu Naisseltsis, hiljem Naisühingus, kus ta ühingu asutamisest kuni tänapäevani on kuulunud juhatusse.
Väikeste vaheaegadega on M. K.-O. osa võtnud ka E. Naisorganisatsioonide Liidu juhatamisest liidu asutamispäevadest peale. Vahetpidamata kogu selle aja kestel on ta Liidu esindajana osa võtnud rahvusvahelisest tööst Rahvusvahelise Naisliidu rahu komisjonis.
Otsekohese setskonna ja hoolekande töö kõrval on Minni Kurs-Olesk mahti leidnud ajakirjanduses sõna võtta mitmesuguste aktuaalsete küsimuste puhul. Tema kirjutisi iseloomustab suur inimlikkus, üleolek poleemilistest väiklustest ja soe kaastunne inimkonna, eriti emade ja laste hädadega. Esimesena Eestis on M. K.-O. üles võtnud emade ja laste kinnitamise küsimuse juba Vene ajal. Niihästi esimene Eesti naiste häälekandja “Naiste Töö ja Elu” ja nüüd “Naiste Hääl” on näinud ja näevad teda oma alaliste kaastööliste ridades.
Vahva naisõiguste eest võitleja, suure seltskonnategelasena, lugupeetud hoolekande töölisena, kohkumatu ideekandjana – nii tervitab viiekümnes sünnipäev elurõõmsat, värskehingelist juubilari. Kõige oma laialdase töö kõrval jõuab ta olla hea ema ja sõber neljale, parajasti elluastuvale tütrele. Tervitame südamest seda silmapaistvat kuju meie naiste hulgas, soovides temale veel pikaks ajaks säilida värsket töörõõmu, avarat südant, kaunist hinge ja inimlikkust, mis teda on sundinud rakendama seltskondlikule tööle, õnnistuseks samale seltskonnale, kes omapoolt temale on mõnigi kord olnud ülekohtune.
Helmi Jansen.
“Naiste Hääl. Eesti Naisorganisatsioonide Liidu Häälekandja” nr 3, 1929.
NAISTE HÄÄL 